Kes me oleme ja mida me teeme?

Põhikiri

Mittetulundusühingu

Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus AUDIERE

põhikiri

Üldsätted

Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere (edaspidi: Mittetulundusühing). Mittetulundusühingu nime lühend on: EMERK Audiere.

Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik Eesti Vabariigi seaduste (edaspidi: Seadus) järgi.

Mittetulundusühingu asukoht on Tartu.

Mittetulundusühing võib oma tulu kasutada ainult käesoleva põhikirja (edaspidi: Põhikiri) punktis 2.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Mittetulundusühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Mittetulundusühing ei ole vastutav oma liikmete kohustuste täitmise eest. Riik, kohalik omavalitsusüksus ega Mittetulundusühingu liikmed ei vastuta Mittetulundusühingu kohustuste täitmise eest, välja arvatud juhtudel, kui see tuleneb Seadusest, sõlmitud lepingutest või Põhikirjast.

Mittetulundusühingu eesmärk.

Mittetulundusühingu eesmärk on:

Meeleelundkonna- ja kõnepuuetega seonduvalt sotsiaalhoolekande toetamine ja heategevuslik SA Tartu Ülikooli Kõrvakliiniku tegevuse toetamine ning meditsiinialaste arendus- ja teadusprojektide toetamine avalikes huvides.

Oma eesmärkide saavutamiseks Mittetulundusühing:

(a) toetab ja/või algatab heategevuslikke projekte, programme ning ettevõtmisi;

(b) korraldab heategevus- ja teadusüritusi ning teaduslikke uurimusi;

(d) teeb oma tegevusvaldkandades koostööd ning vahetab informatsiooni teiste mittetulunduslike ühingute ja liitudega, samuti muude juriidiliste isikutega. Mittetulundusühingul on õigus astuda lepingulistesse suhetesse teiste kodu- ja välismaiste mittetulundus- ja äriühingutega, olla liikmeks kohalikes ja rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides ja –liitudes;

(e) toetab meditsiinialast uurimistööd, annab välja eduka teadustöö arendamiseks stipendiume, preemiaid, auhindu ja toetusi.

Oma eesmärkide saavutamiseks on Mittetulundusühingul õigus:

(a) vastu võtta vabatahtlikke annetusi, toetus, korjanduse resultaate, kingitusi, ja pärandusi nii kehtivas rahas kui natuuras, rendist oma vara rentimisest ja muid seaduslikke finantstulusid;

(b) omandada ja rentida kinnis- ja vallasju ning sõlmida kõiki seadusega lubatud tehinguid;

(c) vallata ja vastavalt põhikirjale kasutada ja käsutada Mittetulundusühingu juurde vastavalt Seadusele iseseisvate juriidiliste isikutena loodud sihtkapitale või (nimelisi) stipendiumifonde ning nende varasid.

Mittetulundusühingu liikmed

Mittetulundusühingul on vähemalt 2 (kaks) liiget.

Liikmeteks võivad olla kõik Mittetulundusühingu ühise eesmärgi nimel tegutseda soovivad isikud Eestist või välismaalt, kes vastavad Põhikirjas liikmetele esitatud tingimustele.

Mittetulundusühingu liikmed jagunevad:

(a) Asutajaliikmed, keda on seltsil kuus (6);

(b) Lihtliikmed, keda on seltsil piiramatult;

Liikmeks vastuvõtmine

Liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus. Juhatus ei ole kohustatud Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ega mittevastuvõtmise otsust motiveerima.

Liikmeks taotleja esitab Mittetulundusühingule kirjaliku avalduse.

Mittetulundusühingu liikmelisus algab Juhatuse poolt isiku vastuvõtmise avalduse rahuldamise hetkest.

Juhatusel on õigus mistahes ajahetkel vastu võtta Mittetulundusühingu auliikmeks isik, kellel on suuri teeneid Mittetulundusühingu eesmärkide elluviimisel. Auliikme staatus kehtib Juhatuse vastava otsuseni.

Mittetulundusühingust väljaastumine

Liikmel on õigus Mittetulundusühingust välja astuda. Liige esitab vastava kirjaliku avalduse Juhatusele.

Liikme Mittetulundusühingus liikmelisus lõpeb Juhatusele avalduse esitamise hetkest.

Mittetulundusühingust väljaarvamine

Liikme võib Mittetulundusühingust välja arvata:

(a) Põhikirja sätete täitmata jätmisel;

(b) Mittetulundusühingu olulisel määral kahjustamise eest;

(c) Mittetulundusühingu üldkoosoleku (edaspidi: Üldkoosoleku) või Juhatuse otsuse jämeda või vähemalt teistkordse rikkumise korral;

Liikme väljaarvamise Mittetulundusühingust otsustab Juhatus liikme taotluse alusel või omal algatusel.

Liikmete õigused

Liikmetel on õigus:

(a) osaleda Mittetulundusühingu Üldkoosolekul;

(b) võtta osa Mittetulundusühingu poolt korraldatavatest üritustest;

(c) kuuluda peale antud Mittetulundusühingu veel teistesse ühingutesse või liitudesse Eestis või välismaal, kui see ei ole vastuolus Põhikirja ja Mittetulundusühingu tegevusega.

Liikmel on ka muud põhikirja või seadusega ettenähtud õigused.

Liikmete kohustused

Liikmed on kohustatud:

(a) järgima Põhikirja;

(b) järgima Üldkoosoleku ning Juhatuse Põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid;

(d) mitte kahjustama ja hoiduma tegevusest, mis kahjustab või võib kahjustada Mittetulundusühingu mainet.

Mittetulundusühingu liikme andmete (nime, isiku- või registrikoodi või aadressi) muutumisel teavitab liige sellest kirjalikult Juhatust liikmete nimekirjas muudatuse tegemiseks.

Patroon

Juhatusel on õigus mistahes ajahetkel nimetada Mittetulundusühingu eesmärgi saavutamiseks algatatud mistahes heategevusliku projekti või programmi Patrooniks isiku, kes on Eestis ja/või rahvusvaheliselt tuntud ühiskonna-, majandus- või kultuuritegelane või meditsiiniteadlane ning kes eelnevalt on andnud nõusoleku enda valimiseks Patrooniks. Patrooni staatus kehtib Juhatuse vastava otsuseni.

Patrooni ülesanded on:

(a) avalikkuse teavitamine Mittetulundusühingu eesmärkidest;

(b) osalemine Mittetulundusühingu poolt korraldatud heategevusüritustel.

Mittetulundusühingu juhtimine. Üldsätted

Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on Üldkoosolek. Mittetulundusühingut juhib ja esindab Juhatus.

Üldkoosoleku ega Juhatuse otsusega ei või panna liikmele mingeid varalisi kohustusi.

Üldkoosoleku ja/või Juhatuse otsusega võib panna liikmele kohustusi seoses Mittetulundusühingu ürituse korraldamisega ja/või neist osavõtuga eeldusel, et liikmega on saavutatud kokkulepe viimase poolt sellega seoses kantavate kulutuste hüvitamise osas Mittetulundusühingu poolt. Mittetulundusühing ei maksa oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.

Üldkoosolek

Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Mittetulundusühingu liikmed.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

(a) põhikirja muutmine;

(b) Mittetulundusühingu eesmärgi muutmine;

(d) Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või Mittetulundusühingu nõudes esindaja määramine;

(e) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.

Üldkoosoleku kokkukutsumine:

Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus.

Juhatus peab Üldkoosoleku kokku kutsuma mitte harvem kui üks kord aastas, samuti siis, kui Mittetulundusühingu huvid seda nõuavad.

Juhatus peab Üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Mittetulundusühingu liikmetest.

Kui Juhatus ei kutsu Üldkoosolekut punktis 11.3.3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.

Üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt 14 (neliteist) päeva. Teated saadetakse Mittetulundusühingu liikmetele kirjalikult liikmete nimekirja kantud aadressidel. Liikmetele, kelle elu- või asukoht on välismaal, teatatakse esmalt eelinformatsiooni korras ette vähemalt 45 (nelikümmend viis) päeva.

Üldkoosoleku läbiviimine

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle ühe viiendiku (1/5) Seltsi liikmetest.

Kui Üldkoosolek ei ole põhikirja punktis 11.4.1 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub Juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui Üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt viis (5) liiget.

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui Üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui Üldkoosolekul osalevad või on esindatud Mittetulundusühingu kõik liikmed.

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Mittetulundusühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.

Üldkoosoleku otsus.

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest.

Mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Mittetulundusühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Mittetulundusühingu liikmed.

Igal Mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Mittetulundusühingu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

Mittetulundusühingu liige, kes on ka Juhatuse liige, ei või hääletada Mittetulundusühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud Mittetulundusühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

Põhikirja muutmine

Põhikirja muutmise otsus (arvestades punktis 11.5.2 toodud erandit) on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

Juhatus

Mittetulundusühingul on Juhatus, mis seda esindab. Juhatuses on 1 (üks) kuni 5 (viis) liiget. Juhatuse liige valitakse 3 (kolmeks) aastaks.

Juhatuse Esimees, kes korraldab Juhatuse tegevust, valitakse Juhatuse liikmete poolt. Mittetulundusühingu esimene Juhatuse Esimees määratakse Mittetulundusühingu asutamisel asutamislepinguga.

Juhatuse pädevusse kuulub:

(a) Mittetulundusühingu kodukorra kehtestamine ja vajadusel selle muutmine;

(b) Mittetulundusühingu poolsete toetuste andmise, stipendiumide määramine ja sponsoreerimise otsustamine;

(d) Mittetulundusühingu varade kasutamine ja käsutamine ning selle korraldamine;

(e) Mittetulundusühingu tegevusega seonduvate küsimuste lahendamine;

(f) Mittetulundusühingu ametlike seisukohtade vastuvõtmine Mittetulundusühingu liikmete ühistes huvides;

(g) muude küsimuste otsustamine, mis on seaduse või põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.

Juhatus peab Mittetulundusühingu liikmete nimekirja, kuhu kantakse liikme nimi, isiku- või registrikood ja aadress.

Mittetulundusühingu võib õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige.

Juhatus võib Mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata Üldkoosoleku otsuse alusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel.

Juhatuse liikmed määrab Üldkoosolek valimistulemuste põhjal.

Juhatuse liikme võib sõltumata põhjusest Üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda. Seejuures lõpevad temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule.

Juhatus peab andma Mittetulundusühingu liikmetele põhjendatud kirjalikul taotlusel vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

Juhatuse liikmel on õigus Mittetulundusühingult nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kvartalis.

Juhatuse otsus.

Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole Juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Juhatuse koosolekus osalenud Juhatuse liikmete poolthäälte enamus. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Juhatuse Esimehe hääl.

Põhikirja punktis 12.12.1 sätestatut järgimata võib Juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Juhatuse liikmed.

Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga seonduvat küsimust, tehingu tegemist või sellise isikuga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Mittetulundusühingu poolt.

Järelevalve

Üldkoosolek teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib Üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad Üldkoosolekule.

Aruandlus

Juhatus korraldab Mittetulundusühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.

Majandusaasta aruanne

Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

Juhatus esitab aruanded Üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui Mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.

Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkoosolek.

Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed.

Mittetulundusühingu lõpetamine

Mittetulundusühingu lõpetatakse Seaduses ettenähtud alustel.

Mittetulundusühingu lõpetamisel Üldkoosoleku otsusega on vastav otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule, selle puudumisel Tartu linnale kui kohalikule omavalitsusele.